Mida me teame härjapõlvlastest?
 
"Maa all elavad härjapõlvlased, maa-alused, maahaldjad. Vanemal ajal härjapõlvlaste nime üleüldiselt ei tuntud, küll aga maa-aluseid. Alles Kreutzwaldi kirjatööde kaudu sai härjapõlvlaste nimi üleüldisemalt tuttavaks. " (M.J. Eisen, Eesti mütoloogia

Härjapõlvlased elavad kasvõi igalpool maa all, iseäranis meelsasti inimeste elupaikades - põrandate, uste, lävepakkude all. Sobivad ka kännud, kivid , keldrid.Härjapõlvlased on suure pea ning väikese kehaga, esineb mõlemast soost isendeid. Meestel on tavaliselt pikk habe.Vaatamata väikesele kasvule omavad nad suurt jõudu-rammu. Nad on targad ja tunnevad võlukunsti.  Maa-alused näitavad ennast nii inimesena, kärnkonnana, karusipelgana või majaseintesse pugenud putukatena. Nad armastavad sepatööd ja kuulu järgi valmistavad kuld- ja hõbeehteid.

 p8214187.jpg
Härjapõlvlase kuju 

Teisalt teatakse, et härjapõlvlased hoopis tarbeasju valmistavad: sirpe, vikateid, kirveid ja nuge. Üksikud inimesed on saanud neid kingituseks. Töötegemise hääli on öösiti kuulda, eriti hoos on nad Jaaniööl. Härjapõlvlased tarvitavad toiduks säravat hommikukastet, nad on ka maiad inimeste toidu peale.Rahvasuu arvab neid pururikasteks, kes tasuvad heldelt heateo või anni eest. Kuid maa-alused on ka äkilise iseloomuga ja vihastavad kergesti inimeste peale. Saates tüli tekitajatele tihti haigusi (tänapäeval allergiat), kui inimesed kogemata ja teadmatusest härjapõlvlasi pahandavad. Pahanduste ennetamiseks on ajast aega lepitusandideks antud piima, õlut, soola, sütt, hõbevalget, raha, leiba. Eriti rikkalikult on annetatud uute ehitiste puhul ja vanal ajal jättis nii mõnigi loom oma elu maa-aluste meeleheaks.
"Ühesõnaga võime härjapõlvlasi, maa-aluseid ja maahaldjaid MAA-ALUSEKS VÄEKS, maahaldjateks nimetada. "(M.J. Eisen, Eesti mütoloogia)
 
Härjapõlvlaste loo algus
 

Viimasel aastakümnel on Eestis toimunud suured muutused:

Ehitustegevus on plahvatuslikult suurenenud. Enamus kaubanduskeskusi, pilvelõhkujaid ja sakraalhooneid on ehitatud härjapõlvlastelt luba küsimata

Maaelu soikumine ning inimeste massiline ümberasumine linnadesse on toonud kaasa kultuuriruumi läänestumise ja vanade kommete unustamise. Pahatihti ei pakuta härjapõlvlastele piima ega hõbedat

Meie ellu on tulnud ulatuslikud metsaraied, metsa ülestöötamine ülivõimsa tehnikaga, sealhulgas ka öösiti. Nii rikutakse väikeste olendite eluks vajalikku ökoloogilist tasakaalu

Agarad arheoloogid rikuvad väljakaevamiste käigus tahtmatult pisiolendite kodukoldeid

Selle tulemusena on härjapõlvlaste vääriselupaiku jäänud aina vähemaks ja oli aja küsimus, millal härjapõlvlased võtavad ette otsustavaid samme enda liigilise ning kultuurilise säilimise kaitseks.

Septembris 2006 saabuski Tartumaa Tervisespordi- keskusesse härjapõlvlaste vanem, auväärne igihabe isand Aopelg Elulemb, kes koos Elva kunstniku Mariina Tiidoriga tegid direktor Karl Kontorile ettepaneku reservaadi erastamise ja edasise koostöö kohta.Üle aasta kestnud edukad läbirääkimised kaitseala loomiseks tipnevad kahepoolse lepingu allkirjastamisega ja esimeste härjapõlvlaste sissekolimisega 2007.a Mardipäeval.

 

pb105082.jpg
isand Aopelg Elulemb

saemehed_mari.jpg
Mariina Tiidor 

 

pb105088.jpg
Lepingu allkirjastamine 

Leping

 

Tartumaa Tervisespordikeskus

Mardipäev 2007.a.

Kuu loomise esimene päev

Mäevana ruuni all

 

Käesolev leping on sõlmitud Tartumaa Tervisespordikeskuse direktori Karl Kontori ja härjapõlvlaste kogukonna vanema isand Aopelg Elulemb poolt, kes leppisid kokku alljärgnevas:

I Lepingu üldsätted

1.1. Käesoleva lepingu eesmärgiks on korraldada Tartumaa Tervisespordikeskuse ja Härjapõlvlaste kogukonna suhteid kaitseala ala kasutamise osas.  
1.2. Poolte õiguste ning kohustuste aluseks on Leping ja Poolte poolt peale lepingu sõlmimist antavad annid (sool, hõbe, kuld, sülg, mõdu, süsi) ning muud lepingu lisad (mehesõna, mõistatused, 3 tilka verd jne.)

II Lepingu ese

2.1. Lepingu esemeks on Tartumaa Tervisespordikeskuse maa-alal asuv endise mahapõlenud Tiiru baari alune vundament ja selle lähiümbrus, kokku 1000 ruutmeetrit. Kõrgekvaliteedilist, täidetud, betooniga toestatud, multšitud pinnast, koos sellel alal asuva minigolfiraja, väravate ja haljastus anumatega.

2.2. Lisaväärtusena võtavad Härjapõlvlased endale ka eelmainitud maalapi halva kuulsuse ja kehva energia

III Poolte kohustused ja õigused

3.1. Härjapõlvlased kohustuvad

muutma kaitsealaks eraldatud eelmainitud maa-ala (2.1) sõbralikuks, hea kuulsusega paigaks

suveajal valvama minigolfiradu koos eksinud palli tagasitoomise teenusega isikliku sümpaatia alusel

talveperioodil süütama ilulaternad tagamaks inimeste turvatunnet ja hingevalgust

mitte kergemeelselt vihastama Tervisekeskuse vähe teadlike töötajate ja külastajate peale. Mitte saatma ilma mõjuva põhjuseta Tervisekeskuse töötajatele ja külastajatele allergiaid, sügelisi ja kassihaigusi.

Sõbrustama lastega ja hoidma suure kõrva sisse sosistatud laste SALADUSI.

Valvama Tartumaa Tervisespordikeskuse maa-alal elavate loomade ja lindude üle

3.2. Tartumaa Tervisespordikeskus kohustub

võimaldama Härjapõlvlastel kasutada kaitsealaks eraldatud maad (2.1) igavesest ajast igavesti

pööripäevadel, rahvakalendri suurematel pühadel ja neljapäeva puhul annetama härjapõlvlastele õlutit, piimakest, leivakest ja vähe hõbevalget ning muud head paremat

kooskõlastama Härjapõlvlastega tulevased puude mahavõtmised, abihoonete kavandamised ja teedeehitused

IV Lepingu lõppemine ja muutumine

Leping ei kuulu lõppemisele ega muutmisele

V Vastutus

5.1. Mõlemad Pooled vastutavad Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega teise suhtes MAA ja ILMA ees.

VI Muud kostmised

6.1. Pool kohustub teist poolt teavitama kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste täide viimist

6.2. Leping on koostatud kahes rullis mis on kättesaadav mõlemale poolele

VII Poolte nimi ja allkirjad

 

Härjapõlvalased

Aopelg Elulemb

 

Tartumaa Tervisespordikeskus

Karl Kontor