Maraton teeb inimesed rõõmsaks

Härjapõlvlaste kaitsealal kuulutasime maratonipäeval välja eriolukorra. Ka kõige suuremad unimütsid käsutasime Häpi Seiklusraja tornidele valvesse, et suusatajad meie elupaika siledaks ei sõidaks.

Õnneks oli meie hirm asjatu. Nägime oma vaatluspunktidest valdavalt vaid oma suusajäljes püsivaid rõõmsaid ja rahumeelseid inimesi. Keegi ei trüginud kurjade mõtetega meie maadele.

Muidugi olid maratoni korraldajad ka pärast finišiliini, kui suusad võis jalast võtta, osavõtjate liikumise üha uute ahvatlustega täpselt paika pannud. Kõigepealt võeti jala ümbert ära ahistav pael, mida kasutatakse ka vabakäigu vangide asukoha määramiseks. Seejärel riputati kaela medal, millega öeldakse, et iga maratoni lõpetaja on ka maratoni võitja. Kohe leitakse üles ja antakse kaenlasse sinu kodus valmis pandud soojad riided.  Juba tunneb nina sooja õlle lõhna ja paneb väsinud keha järgmisse kontrollpunkti liikuma. Siis trehvad kitsukeses väravas sinu pärast mures olnud lähedasi ja veel hingeldades ei saa kuidagi kõiki kuhjunud muljeid ühe hingetõmbega edasi anda. Tagant pealepressiv rajal selja taha jäänud konkurentide vägi sunnib edasi liikuma.

Vapralt võiduka lõpuni

Suusahoidlas rebitakse suusad käest ja kepid ka. Vastutasuks lubatakse medalile lisaks ka diplom anda. Selleks tuleb mööda kitsukest treppi suure maja teisele korrusele trügida. Aga paber tuleb printerist kiiresti välja ja sellelt selgub kogu tõde tänase maratoni kohta. Kirjas on 63 km läbilibistamise aeg ja number, mille järgi saad teada, mitu suusatajat suutsid sinust vähem aega rajal kulutada.

Kui aumärgid käes ja hing rahul, tahab ka nõrkenud keha oma osa tagasi saada. Tuleb veidi vantsida, kuid supilõhn viib sirgelt härjapõlvlaste valdustest mööda, toidukatelde rivi juurde. Keegi ei kirtsuta nina ja maitse üle ei vaidle, maraton teeb igasuguse supi kõigile maitsvaks. Nüüd jääb veel truud abimehed, suusad ja kepid, suusahoidla rägastikust üles leida ning meenutada, millises parklas on auto ootamas.

Kui kodus ootab kuumaks köetud saun ja valutavad lihased vihaga pehmeks pekstakse, siis ei olegi võimalik maratonist muud tunnet saada, kui rõõmu ja rahulolu.