Tervisesport edestab tippsporti

Otepää Maailma Karika etapi korraldajad nägid kõvasti vaeva, et võistlus korda läheks. Alguses oli lund puudu, hiljem oli seda nii palju, et kippus jalgu jääma.

Kui lumega saadi hakkama ja rajad tehti ägedad, siis kõige suurem hirm oli seotud publikuga. Kardeti, et Eesti suusatippude puudumise tõttu ei tule rahvast raja äärde. Eriti palju pidi pealtvaatjaid ära tõmbama ilus talveilm ja head suusarajad Eestimaa tervisespordikeskustes. Viimases hädas kutsuti härjapõlvlased appi.

Väike sabotaaž

Meil paluti kindlustada, et selle nädalalõpu kõige ilusamad suusarajad oleksid Tehvandil. Ohtu nähti eelkõige Tartu Maratoni rajas. Nende rajatraktor ei tohtinud mingil juhul eluga Elvasse jõuda. Meie väikesel metsahärjapõlvlasel õnnestuski märkamatult rajatraktoril üks juhe lahti näpistada, mis suure masina poolele teele seisma pani. 

Rajameister tormas küll kohe lumesaaniga lund pressima, kuid meie osavnäppudel oli käkitegu see väike masin sõiduvõimetuks muuta. Nii valitses Tartu maratoni raja Elva poolsel osal endiselt ilus kohev lumi.

Aga oh imet – inimesed sumpasid ikkagi selles lumesupis ja tegid hulgakesi raja sisse. See olevat neile meenutanud vanu häid aegu, kui rajamasinat ei tuntud ja ikkagi said kõik sõidud sõidetud ja võistlused peetud.

Nägime, et inimeste jõud ja tahe on meie vastu ning kõik härjapõlvlased muutusid kähku tippspordi toetajatest tervisespordi fännideks. Kiiresti tegime korda rajamasina ja tellisime pühapäevaks vaikse parajalt maheda külmakraadiga suusailma. Ühesõnaga, püüdsime luua inimestele kõik võimalused rahvusvahelisel lumepäeval osalemiseks. 

Tervisespordi võidukäik

Nii palju rahvast, kui seekord Tartumaa Tervisespordikeskusest Tartu Maratoni rajale läks, pole minu silmad veel näinud. Minul kästi kõik nad üle lugeda, kuid juba päikesetõusu ajal tuli mul sõrmedest ja varvastes puudu ning kogu rehkendus läks sassi. Kõik inimesed ei tahtnud suusarajale trügima minna ja olid väga agarad tõukekelkudega sõitma. Lastel olid ka tavalised kelgud kaasas ja nendega lasti mäe peal lõbusalt liugu. Et veelgi rohkem loodusesse lustima tulnutele rõõmu pakkuda, tegime vargsi lumele ingli kujusid. Neid nähes hakkas nii mõnigi umbusklik uskuma nende lähedal olemisse.

Kõige toredam oli aga see, et peaaegu üldse ei vaadatud telerist tippsuusatajate ponnistusi Tehvandi tõusudel. Majja mindi hoopis teed jooma, pirukaid sööma ja avalikku treeningpäevikusse oma läbitud kilomeetreid kirjutama. Pliiatsi võttis kätte täpselt 100 inimest ja kilomeetreid läbisid nad kokku 1100. Kuna siiski valdav osa suusatajatest oli rajalt tulles mures oma auto pärast pilgeni täis parklas ja sisse ei läinud, siis tegeliku lumepäevast osavõtjate arvu teadasaamiseks võib korrutada need arvud julgelt 7 või 8-ga. Kui liita kokku üle Eesti 32 tervisespordikeskuses lumepäeval ise sporti teinud inimesed, siis on see arv kindlasti suurem nendest, kes vaatasid vaid pealt, kuidas mõned sporti teevad.

Nii suure hulga rõõmsate inimeste nägemine võttis meilt igasuguse isu edaspidi rajameistrit kiusata.